#Wovember2014

Igal aastal hakkab mind novembri saabudes kummitama 2 asja: esiteks “V for Vendetta” fllmist pärinev tsitaat “remember, remember the fifth of November” ja teiseks Wovember! Wovember on 2011. a. ellukutsutud kampaania ehtsa lambavilla ja villaste esemete propageerimiseks ja villa väärtuse devalveerimise vastu. Kuna … Jätka lugemist

yarn makeover

lõnga värvus enne ja pärast

lõnga värvus enne ja pärast

Lubage ma tutvustan teile imeilusat öko-mahe-bio teel saadud kollast värvi lõnga ja kuidas seda saada. Tegemist on siis noortelt kaselehtedelt saadud kollase pigmendiga, mille paneb tõeliselt särama maarjajää peits ehk kinniti. Eriti olen rahul lõnga pisut külmema tooniga, kui tavaliselt taimedega värvides saanud olen.


Esiteks: kõnni piisavalt kaua looduses ringi, kuni taipad, et on kevad! Seejärel otsi kott. Kui oled staažikas korilane võta taskust või tee see oma sallist/pearätist. Korja nii palju värskeid ja väikeseid kaselehti, kui käed jaksavad. Enne inimeste sekka naasmist kontrolli, ega sa kasetolmust üleni roheline pole.

vajaminevad materjalid

vajaminevad materjalid


Teiseks: koju jõudes kaalu saak ja otsi välja lõngad, maarjajää, potid/pannid ja vee termomeeter ei teeks ka halba. Tee selgeks raamatu järgi, kui palju lõnga värvida saad. Intensiivse värvi saamiseks soovitan retseptist kinni pidada, vältimaks klišeed, et taimedest saabki ainult plasse värve. Mina valisin raamatust selle retsepti:
Kaselehed-tibukollane: 2000g kaselehti, 30 g maarjajääd, 300 g lõnga.


Kolmandaks: kui sul on 1 pott, siis varu vähemalt 3 tundi. Esimene tund läheb lehtedest värvi välja keetmise peale, teine lõnga peitsimiseks ja kolmas lõnga värvimiseks saadud värvivees. Viimaseks jääb lõnga loputamine, et kinnitamata värv lõngast välja tuleks. Minu 50 g vihi loputamiseks oli tarvis 10 korda vett vahetada! millest viimasesse tuli lisada koide peletamiseks äädikat.

kaselehtedega värvitud lõng ehk ise tehtud kõige paremini tehtud

kaselehtedega värvitud lõng ehk ise tehtud kõige paremini tehtud


Neljandaks: pühi laubalt higi, lase oma kontidel diivanil puhata ja imetle looduslikult saadud imeilusat tulemust. Endiselt olen seda meelt, et taimedega värvimine pole kortermajas elades nii lõbus kui aeda omavatel inimestel. Juba pottide ja pliidiraudade vähesus teeb asja ajakulukaks ja komplitseerituks. Lisaks veel taevast kaela sadava pehme vihmavee kasutamine (mida korteris kuskilt võtta pole) on parem nii lõngale kui ka rahakotile.
Kui kogu selle mässamise vahepeal energia otsa saab, siis tuleb kõrval raua peal veel süüa ka teha, lootes, et maarjajää vesi toidu sisse ei tilgu =) Mul valmisidki kevadele kohaselt makaronid nädalaid varem isetehtud karulaugu pesto ja parmesani kuhjaga, mispeale oli õhtu lõpuks eriti võidukas tunne!
makarontsikud türgi ubade, naadi pesto ja rohke parmesaniga

makarontsikud türgi ubade, karulaugu pesto ja rohke parmesaniga

paljulapseliste perede seas 2 soojemat kätt!

1-_MG_5389

meel muutus enne jõule härdaks ja kudusin üleskutse peale paari käpikuid. muidugi jälle 1,5 varrastega ja kolmevärvilise mustriga, et enda elu keerulisemaks teha aga lõpptulemus korvab alati kõik eelnevad heitlused.

lõngadest olid mul muhuroosaga toonitud lilla 8/2 LAYK Galaktika kollektsioonist, Liisi-Ly värvitud türkiissinine ja külm roheline arvatavasti Jõgeva vabrikust.

Meet Mindy!

ingel

Mindy I on muumia-ingel aga see eest ilusa kleidiga (100% villane). Mindy kannab imepeent etnograafilise mustriga stiliseeritud maani kleiti, mis viitab Kihnu Eesti uuematele kindarandmetele. Kogu komplekt passib hästi tulevaseks külmaks ja pimedaks hingedeajaks. Kui Mindy liigub, siis stiilselt – ta peidab oma seeliku all ühte helisevat kuljust. Nõustun, et tiivad võiksid tal vähem pitsilised olla aga olude sunnil kannab Mindy the Ist sellel sügis-talvel just selliseid.

Rääkimata sellest, et ta ise on handmade on tema pitsiline ja õrn kleit peaaegu, et nii handmade kui veel olla saab. See tähendab peeni, 1,5 vardaid, veel peenemat ühekordset lõnga ja väikeseid gabariite (loe ajakulukat käsitööd ühe väikese tarbimisväärtusetu jubina kohta). Kuna ma siiamaani pidasin igasuguseid täidetud loomade-lindude jne varrastel kudumist kõrgemaks pilotaažiks, siis ma olen valminud Mindy üle väga uhke. Go Mindy, go!

Käi ja Koo 2012

Nagu alati tuleb ka see kevad teistmoodi. Väike armas käsitööliste ühing Lossi Gild on võtnud ette teha ajalugu. 12. mai, 2012 Heimtali käsitöö laadal toimub XVII käsitööpäevade raames esimene võistukudumine, nii kuis vanasti – käies.

Rõõm juba nii suurest vastukajast aga jälgime ka edasist asjade kulgu, sest enne ajaloolist sündmust plaanime Teid veel üllatada.

Stiilne plakat on tunnustatud plakatimeistri – Lüüli poolt, tänu kuulub veel ka Lauri Suurmaale ja Aivo Aiale.

viimane aeg kindajutuks

Nüüd, kus enam pole ohtu üllatusmomenti rikkuda, saan lõpuks neid pilte näidata. Mis sest, et väljas on kevad, nende kinnaste üleandmise päevaks sadas ilus värske lumi maha. Täielik movie moment .. ja kauemaks seda rõõmu uuest värskest lumest kahjuks ei jätkunudki.
Suuremad kindakandmise ilmad on küll möödas aga tõelisi tekstiilifanatte teadupärast aastaaeg ei huvita – villane läheb igal ajal peale.

Kasutasin põhilõngana mingit eriti vana ja pehmet Läti vabriku toodangut, mille pruuniks värvisin. Kuna oli tarvis soojemat sorti sõrmikud, otsustasin kududa labaosa ja sõrmed kolme eri värvi lõngaga, mis tegi mustri aretamise minu väikese pea jaoks omamoodi väljakutseks. Lõpptulemus pidi ikkagi selline jääma, mida meesterahvas oleks nõus kandma ja see sugu on ju käsitööesemete kandmise osas eriliselt valiv. On erandeid ja neile kuulub minu lugupidamine.

Järgmisel nädalal esitletakse Saara Kirjastuse alt ilmuvat kindaraamatut (vt uudis 22.02.2012), kus saab näha ka minu panust Kristi Jõeste meisterlike kinnaste ilu edasiandmiseks läbi fotode.