näitus MUSTRIMÄNGUD


Ehk pildilugu minu IDEE stuudio huvikooli õpilaste esimesest näitusest ja ka kunstikooli õpilastöödest. Käisime eelmisel aastal muuseumis vanemate märkide ja sümbolitega tutvumas, et eesti rahvakunsti kohta palju targemaks saada. Ja et oma loomingu jaoks inspiratsiooni leida. Sättisime Viljandi Muuseumisse vaatamiseks mustrilisi ja märgilisi teoseid. On kunstitöid ja käsitöid. Näitusekülastaja saab töölehtede täitmisega ka ise vanemate sümbolite teemal kaasa mõelda.
Kuni 5. oktoobrini!

Advertisements

mu uued ruudulised

Nüüd on see magus aeg jälle käes, kus on lõime üle. Selleks, et vaibad teljelt kätte saada tuleb kiiresti varusid koondada ja nendega midagi sinna lõime sisse jaantatikalikult improviseerida. Samast lõimelõpu sarjast vaata eelnevat tööd, mida piltidega täiendasin. vaata-vaata, palun =)

Selleks aga, et kiiresti vaip valmis teha pidin eile päev otsa kaltsu kerima ja lootma, et samal ajal kannatus ei katkeks. Õhtul 7 paiku saingi telje taha istuda, et endale ja naabritele rõõmu valmistama hakata. Türil oli eelmine kord minu üllatuseks erriti uhke värvivalik (loe: nüüdsest on mu lemmikvärvi halli kõrval ka lilla)! Kahju alati, et seda va aega nii vähe on ja muidugi, et vihma niipalju kallab ja et mul photoshopi trialperiood läbi on.

Kui see vaip mu puhkuse alguseks valmis ei saa, siis saab kohe pärast seda. tsill igatepidi.

härrad ja prouad kunstnikud lapsed

Picasso imetles laste kunsti ja ütles: “Kunagi ma joonistasin nagu Raffael, aga on võtnud aega terve elu, et õppida joonistama nagu laps”

Mulle on viimasel ajal eriti (tänu õpetatusele) silma jäänud lapselik joonistusstiil. Leidsin selle kunstniku nimega Wols hoopis tänu sürrealismi teemale, millesse ma end ühe aine raames vabatahtlikult kaevasin. Vist vabadus, kujutamisreeglite ja -kaanonite mittejärgimine, suvandus ja kritseldamine on see, mille pärast eristub.

Pildid on kõik lõputust internetist.

lina

ehk see, mis mulgid omal ajal nii uhkeks ajas on tänapäeval aina enam hinnas jälle.
ilusad kaadrid linast ja selle kiu potentsiaalist tänapäeval väga erinevates valdkondades.

BE LINEN MOVIE 2 IN ENGLISH from Linen and hemp community on Vimeo.

tööstusliku tootmise erinevaid etappe saab näha ja tekstiilisilma nuumata esimesest osast. lina-kašmiiri segusest kangast rõivas lisandus just mu unistuste hulka.

BE LINEN MOVIE IN ENGLISH from Linen and hemp community on Vimeo.

seekord õpetamisest

2012 sügisel anti mulle võimalus õpetada TÜ VKA etenduskunstide osakonnas tekstiilitehnoloogiana viltimist. see oli I kord minu praktikas õpetada nii vanu inimesi, kellel lubatakse juba ise suures Viljandi linnas üksi koolist koju kõndida ja kes ei jookse koridoris sulle mänguhoos peaga vastu kõhtu. vanusega kaasnevad vahel ka imelikud kohustused nagu nt laupäeva hommikuti enda kooli vedamine, mis tegelikult esmakursuslasele ei peagi väga pähe mahtuma. meenusid oma õpingud käsitööosakonnas ja see kuivõrd-ülekohtuselt-tudengitesse-suhtutakse tunne, miskipärast ainult helges valguses.

oh well, tegelikult nägin ise ka ikka päris koledasti vaeva, mis sai minu suureks üllatuseks tänasel hindamisel kuhjaga tasutud. tehnika õpetamine, kus “siin ei ole kindlaid reegleid” on põhilisteks õpetussõnadeks ja kogemused, katsetusjulgus ja pealehakkamine on peamised võtmed õnnestumiseks, nõuab tudengitelt päris palju. see taandab õpetaja rolli suhteliselt minimaalseks, kuid piiratud aja pärast ka väga oluliseks kordineerijaks, et kõikide tudengite materjalide ja võtete valikul, protsessi kulgemisel silma peal hoida. et ikka õnnestumisprotsent võimalikult kõrge tuleks ja motivatsiooni ka edaspidiseks jätkuks. sest olgem ausad, viltimine on ikka üks paras füüsilist koormust nõudev ettevõtmine ja otsast uuesti alustada ei viitsi vahel isegi.

pildistasin ajalooarhiivide tarbeks tööd üles ka aga ma ei pea väga eetiliseks neid luba küsimata oma kalli internetiga jagada. et postitus illustreerimata ei jääks panin kokku mosaiigi internetist võetud vildi piltidest, millega aine alguses tudengeid viltimise valguse poole üle meelitada proovisin. ja mul on peale tudengite pingutuste nägemist nii kuradima hea meel, et ma viitsisin oma verd, higi ja pisaraid selleks sügisel valada.

mu 15 sekundit kuulsust

Vanama ütles eile, et osa mu vildi diplomitööst näidati telekas, prillitoosis =) Ene, kellele me kõik suure tänu võlgneme võtab umbes 38. minutil kokku selle, miks me tegeleme rahvusliku käsitööga ja miks see vajalik on. Hea on ise ka vahepeal omale meelde tuletada seda.
Peale minu asjade on filmitud veel Tarmo ülivinget suitsusauna, Maria telgedel kootud ja tikitud pidulikku voodikatet ja Astri põrandavaipu ja see on vaid väike osa kogu käsitöö esemetest, mis metsatalu kompleksi kaunistavad.

vahepeatus Veriora, Viljandi vahel

Käisin MQ pool. Teda polnud kodus. I kind of can’t resist myself, kui ma olen võõras kodus üksi peeglite ja oma kaameraga. Konkreetne kodu oli küll kõigi kodude poeg, st eriti väike nagu mu objektiivi nurk. A see eest hea valgusega ja ilus vihmane hommik soosis nagunii tubaseid tegevusi..

kohustuslikku kirjandust ettevõtjatele

Poster by Ashley Goldberg

… või ka käsitööga leiba teenijatele. WordPress pole mingi Facebook artiklite viitamise koha pealt aga kel huvi enesearendamise nimel oma tegevust analüüsida, siis juuresolevale pildile klikates leiate väärt artikli.

Sealne mõte on ka põhjus, miks mina veel ettevõtja pole (ja miks paljud oma käsitööd müütama ei peaks). Teine põhjus on ka see, et viimasel ajal olen avastanud endas rohkem kaksiku kui vähi loomust, mis nii või teisiti nullib selle vähesegi ettevõtlikkuse, mis minus peituda võib. Aga ma üritan sellest üle olla ja müüri edasi laduda, et oleks koht, kuhu oma nišš tekitada.

Loodan, et kevad toob häid ideid Teile!

palju kära ei millestki

Tegin siin eelmise aasta lõpus käesoleva kevade puhul veidi koristust kappides, kuna uuele varandusele vaja ju ruumi teha. Mispeale usaldas korterinaaber ka oma vanad lemmikud särgid mulle lõikamiseks. Kuskil siinkohal läksin siis ahneks ja kraamisin vanama kapi sisu ära ja jummel-juuli, mis ma sealt veel leidsin. Sindi vabriku linaseid käterätiku kangaid, Kreenholmi ja Klementi vanemat toodangut jne, mida minu noored silmad polnud siiamaani osanud ette kujutadagi. Paljud kangad kantisin lihtsalt tema kappidest enda omadesse ümber. Teised kavatsen siis käiku lasta, kui puuvillaste vaipade kudumisel mingit kindlat värvi materjali vaja on. Ja lord knows, alati on õiget tooni materjal puudu. Seda ma siin üritangi ennetada.

Nüüd istungi keset oma suurt tuba, ühel pool kahanev teisele ringile minevate kangaste hunnik, teisel pool järjest kasvav koematerjali kuhi. Nüristan kääre, selja- ja õlalihaseid. Ja kui ühel hetkel tekib kellelgi küsimus, et miks mu keha enam ei hinga, siis ma kardan, et see on kõigest sellest tekstiilitolmust, mis kaunite kunstide nimel on mu hingamisteed ummistanud..

Ja sellega seoses, kellel on kasutusest välja jäänud musti meeste T-särke, siis mulle kuluks nad ära =)

Selguse huvides – galerii viimane pilt on kõikvõimsast internetist. Viidet ei tea, ei mäleta..