pärandkultuurist


Süda hakkab alati valutama suurest igatsusest sääraste oskuste ja teadmiste järele, kui selliseid videoid vaadata. Aga see on nii tervendav. Palju kergem on igasugusele igapäevapasale vastu seista kui aeg-ajalt endale meelde tuletada väärtusi, mis tõeliselt loevad.

Advertisements

PiparkoogiMaania 2011

Peale tänast neljatunnist juhendamise maratoni jäin pärast veel kolmeks tunniks ja tegin ka ühe isikliku plaaditäie kuna isetegemise vajadus oli nii suur. Rullisin, lõikasin, trükkisin, küpsetasin, kaunistasin, koristasin, pildistasin. Seda kõike selle pärast, et pool eelmist ööd vahtisin PiparkoogiMaania kodulehte. Usskumatult inspireeriv! Kutsun üles ka nende näitust “Ajamasin” kindlasti vaatama minema (17.12.2011 – 8.01.2012 Disaini- ja Arhitektuurigalerii Pärnu mnt. 6, Tallinn).

Lõhna olla terve maja täis olnud ja on vast paar järgnevat päevagi. Pärast panime Kaleviga osad pintslisse ka.

kodused lood

oli üks igava olemisega ikea tekikott. muidu ilus sinine aga mul oli teda vaja veel ilusamana. musterdasin suhteliselt vabalt ja ettekavatsemata pakutrükiga söövitades selle ära (nüüd võin juba rahulikumalt sellest tehnikast rääkida peale seda, kui eelmisel talvel enda üle kontrolli peaaegu, et kaotasin ja kõik oma riided mustriliseks teha soovisin). mulle meeldib söövitamine. see jätab aimatavad piirid.
Kohad, mis uneilmas viibivat tekialust katavad said kaitsvad ristimotiivid peale. Uni on püha ja teeb vabaks, laseb rahus ära käia.