ehe ehe

Teate muidugi, et käsitööaasta 2011 aastateemaks on ehe ehe?

Märkasin mina Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu (ERKL) üleskutset huvitavate ehete valmistamiseks: “Ehteks peame kõike, mida saab kanda lisandina rahva- või rahvuslike rõivaste juures. Ehe peab olema valmistatud kohalikust ja naturaalsest materjalist ning kandma sõnumit!”
What? No problem. Idee oli mul ammu juba küpse, kuskil aastast.. 2008, kui õppekava järgi oli meile etteähtud loengusari Eesti Rahva Muuseumi (ERM) fondiruumis Eesti rahvarõivastest. Ja mida me seal kõike nägime! Seal tasub ikka käia ja koguhoidjatele peavalu valmistada =P

Asjast. Teate neid Saaremaa naiste naljakaid tuttmütse? Nii veidrad, kui nad ka poleks, neist arenesid edasi hilisemal ajal palju uhkemad peaehted! Tutt kahanes järjest väiksemaks, kuni järele jäi vaid seda sümboliseeriv kolmnurga kujutis, asetatuna ringikujulise aluse peale. Valdavalt punastes toonides tikitud kettakese kaunistamiseks kasutati muidugi igat võimalikku poekraami sik-sak- ja kardpaeltest plastmassist (milline uhke materjal tol ajal!) piiprellide ja pärliteni välja. Nägid suhteliselt stiilsed välja seal muuseumis.
Jääb üle ainult imestada, kuidas selline väike jublakas naistel pea peal seisis.

Ja palun, ainest saaduna valmis peaehe. Materjalidest läksid käiku linane riie, puuvillane mustriline riie, liimiriie, niit, lõngad, klaaspärlid ja metallist nööp, tükk pappi. Lisaks veel juuste tooni peavõru, kuna lõua alla sidumine mind väga ei erutanud, samuti ka nt nahkpaelaga juustesse (libedate juuste pärast).
Valmistamine võttis aega kuskil ühe toreda päeva aga kandmisrõõmu jagub see-eest kindlasti kauemaks.

Advertisements