näitus MUSTRIMÄNGUD


Ehk pildilugu minu IDEE stuudio huvikooli õpilaste esimesest näitusest ja ka kunstikooli õpilastöödest. Käisime eelmisel aastal muuseumis vanemate märkide ja sümbolitega tutvumas, et eesti rahvakunsti kohta palju targemaks saada. Ja et oma loomingu jaoks inspiratsiooni leida. Sättisime Viljandi Muuseumisse vaatamiseks mustrilisi ja märgilisi teoseid. On kunstitöid ja käsitöid. Näitusekülastaja saab töölehtede täitmisega ka ise vanemate sümbolite teemal kaasa mõelda.
Kuni 5. oktoobrini!

Advertisements

huvika I suvelaager

huvika suvelaager

väikesed värvilised näpud ja matkajalad
juuni lõpus
Holstre-Pollis
Viljandi Huvikooli suvelaagris

värvisime lehti, õisi ja peeneid varsi
otsisime puuke, metsmaasikaid ja iidvana Polli tamme
sõime nagu spordilaagrilised
ja kuulasime pealiku sõna
viltisime maasikaid, banaani, linnumuna ja -pesa
tennist mängisime paljajalu
hommikuti venitasime konte koos sirgu
ja õhtupäikest saatsime ära vaatetornis

seekord õpetamisest

2012 sügisel anti mulle võimalus õpetada TÜ VKA etenduskunstide osakonnas tekstiilitehnoloogiana viltimist. see oli I kord minu praktikas õpetada nii vanu inimesi, kellel lubatakse juba ise suures Viljandi linnas üksi koolist koju kõndida ja kes ei jookse koridoris sulle mänguhoos peaga vastu kõhtu. vanusega kaasnevad vahel ka imelikud kohustused nagu nt laupäeva hommikuti enda kooli vedamine, mis tegelikult esmakursuslasele ei peagi väga pähe mahtuma. meenusid oma õpingud käsitööosakonnas ja see kuivõrd-ülekohtuselt-tudengitesse-suhtutakse tunne, miskipärast ainult helges valguses.

oh well, tegelikult nägin ise ka ikka päris koledasti vaeva, mis sai minu suureks üllatuseks tänasel hindamisel kuhjaga tasutud. tehnika õpetamine, kus “siin ei ole kindlaid reegleid” on põhilisteks õpetussõnadeks ja kogemused, katsetusjulgus ja pealehakkamine on peamised võtmed õnnestumiseks, nõuab tudengitelt päris palju. see taandab õpetaja rolli suhteliselt minimaalseks, kuid piiratud aja pärast ka väga oluliseks kordineerijaks, et kõikide tudengite materjalide ja võtete valikul, protsessi kulgemisel silma peal hoida. et ikka õnnestumisprotsent võimalikult kõrge tuleks ja motivatsiooni ka edaspidiseks jätkuks. sest olgem ausad, viltimine on ikka üks paras füüsilist koormust nõudev ettevõtmine ja otsast uuesti alustada ei viitsi vahel isegi.

pildistasin ajalooarhiivide tarbeks tööd üles ka aga ma ei pea väga eetiliseks neid luba küsimata oma kalli internetiga jagada. et postitus illustreerimata ei jääks panin kokku mosaiigi internetist võetud vildi piltidest, millega aine alguses tudengeid viltimise valguse poole üle meelitada proovisin. ja mul on peale tudengite pingutuste nägemist nii kuradima hea meel, et ma viitsisin oma verd, higi ja pisaraid selleks sügisel valada.

eesti käsitöö laulupidu

8-11. novembril toimub traditsiooniline Mardilaat traditsiooniliselt Saku Suurhallis, Tallinnas.
Seekord hoiame pöialt Astrile ja Monikale, kes paljude käsitööliste seas esindavad ühiselt uusi tulijaid arhailisema käsitöö tegijatest. Eeldatavasti on edu ja kuulsus juba ees ootamas! Monikalt luu- ja nahkesemeid, Astrilt pronksspiraalidest prosse, nõeltehnikas talveks tarvilist vara jne. Kel vähegi võimalust, tasub laadakülastus kindlasti ette võtta.
Esimese pildi ilus on 100% Lossi Gildi ühispanust – Astri kaunist käsitööd näitab käemodell Lüüli, mida mina oma parima äranägemuse järgi pildistasin. Lisaks veel Krissu tehtud kannel. we make a good team all right.

värskeid uudiseid.. kevadest

kerge kahtlus hinges sundis mind täna oma netipanka vaatama. jõllitasin jupp aega täiesti juhmi näoga ja ei saanud aru, kuni lõpuks sain aru.. peaaegu, et lahti tuleb võtta viimane käsitööajakiri, mida siiani polnud viitsinud avada, kuna see number on peaaegu tervenisti tüvka tekstiili lõputöid täis, mida sai kevadel/suve algul kõrini nähtud nii moešõul, fb-s, inku tekstiilikeskuses jne. ega oma peaga välja ei nuputanudki, et mille eest mind tasustatakse, kuni jõudsin meie artiklini! Muidugi, Lüüli ja Astri panid ju lühikese jutu kokku ja sinna juurde valiku minu tehtud piltidest meie, st Lossi Gildi korraldatud suursündmusest, mida ma kevadel siinsamas reklaamisin ja pärast sõnakestki ei kommenteerinud.

vot väga hea. keda huvitab, see on nagunii juba teada saanud kas kohapeal uudistades, fb-s, gildi kodukal või suusõnaliselt meie käest. keda ikka veel huvitab, saab sügisesest Käsitööst lugeda meie võistukudumisest “Käi ja Koo 2012” ja käies kudumise traditsioonist või pigem tavast Eestimaal. Väga hästi õnnestunud artikkel, mille muudavad eriliselt huvitavaks Astri välja otsitud teated etnograafilisest arhiivist käies kudumise kohta. Positiivne on ka see, et peatoimetaja on terve oma juhtkirja ruumi pühendanud sama teema ümber arutlemiseks, kuigi seekordne väljaanne sisaldab muudki erilist, mida oleks võinud sisse juhatada. Väike töövõit gildile!

kui ma samamoodi jätkan, annan varsti juba virginia woolfi mõõdu välja oma pikkade ja lohisevate, juhet kokku ajama kippuvate lausetega.. not

linnalaager 2012

kunstilaagris.. kunstilaagris, juuni alguses, siis kui veel suvi oli.
kui just otseselt vaja pole, siis ma hetkel ei viitsi galeriisid tekitada. mosaiigid tunduvad praegu palju põnevamad ja ei koorma nii palju
aga hea uudis on see, et leidsin paar päeva tagasi lõpuks üles ühe oma objektiividest. tõsine fotograaf nagu näha.

sünnipäev

Daamid ja härrad, tänane tähelepanu kuulub mehele, kes väärib seda oluliselt rohkem, kuna temalt pärinevad mu head … ja kindlasti ka vead =P. Tema õpetas mind kõige muu seas kella tundma (kuigi seda tunnen siiani vastavalt vajadusele) ja tema on lõppkokkuvõttes toonud mind ka Led Zeppelini, Pink Floydi ja tennisemängu juurde. Seda viimast kõige väiksema pingutusega.. Palju õnne!

Käi ja Koo 2012

Nagu alati tuleb ka see kevad teistmoodi. Väike armas käsitööliste ühing Lossi Gild on võtnud ette teha ajalugu. 12. mai, 2012 Heimtali käsitöö laadal toimub XVII käsitööpäevade raames esimene võistukudumine, nii kuis vanasti – käies.

Rõõm juba nii suurest vastukajast aga jälgime ka edasist asjade kulgu, sest enne ajaloolist sündmust plaanime Teid veel üllatada.

Stiilne plakat on tunnustatud plakatimeistri – Lüüli poolt, tänu kuulub veel ka Lauri Suurmaale ja Aivo Aiale.

frotaažtõmmis

Tahtsin öelda ainult seda (oh tegelikult oleks mul palju öelda aga kirjapildis enamasti ei avaldu mu arutlevamat laadi mõtted sellisena nagu mu peas aga no missealikka õpin, arenen edasi), et käige kindlasti ära ermis n ä i t u s e l, jõuate veel selle kuu jooksul ehk.

Kolm näitust üles pandud, mis üksteist kaksteist täiendavad. Kiviaja graafika vaimustas mind kõige enam tänu just nendele.. noh frotaažtõmmistele. Pildid ja joonised ekspeditsioonilt ei ole üldse see, kui sul on üks elusuuruses frotaažtõmmis kaljujoonisest! Mustvalgena. Tekstiilil. Võiks ju kunagi isegi endalgi ollagi. Ägge!

See postitus oli nüüd siis sellest sarjast – kuhu minna ekspitsile, kus kindlasti elu jooksul ära käia tuleb.