Kihnu titemütsid (esimene õmbluspostitus)!

Taustainfoks nii palju, et õmblemisega pole ma kunagi sina peal olnud. Õmblusmasinad ja igasugune lõikemajandus ajab tavaliselt judinad peale. Mul lihtsalt puudub (ka isegi kodu-)õmblejatele omane mõtlemisvõime.
Sellest hoolimata tahtsin kunagi läbi närida nende mütside tegemise õpetuse. Kui see valmistamise traditsioon pärineb mitte eelmisest vaid vähemalt üleeelmisest sajandist, siis ei saa see kokkuõmblemise võte üle mõistuse keeruline olla.

Selgus, et:
-õpetused/seletused on olemas ja peale mõningast ragistamist selgus, et arusaadavad isegi mulle
-lõige on suhteliselt lihtne (kättesaadav raamatust I. Uus “Noppeid Kihnu näputööst”) ja nutikas
-parema tulemuse saavutamiseks on soovitatav õmmelda masina asemel käsitsi – jackpot
-kangamajandus on sõltuvust tekitav (seepärast tuli mul 2 mütsi)

ehk siis m.o.t.t. mulle endale

ps! Värvide sättimisel ei järginud Kihnus väljakujunenud traditsioone. Laenasin ainult lõiget. Sealsel rahval on kindlad reeglid, mis värve kuhu ja kelle mütsile panna.

Advertisements

nagu meil, ennemuiste

Kui mu tänane pildistatav oleks teadnud, et ka varjus tema kõrvale end päike sätib, oleks ta pilk ehk palju helgem olnud. Aga ses pilgus pole midagi halba, puhas ausus, töökus ja tagasihoidlikkus. Endal veel oma valmistatud rõivad üll.

Üks nö praak pilt piltide vahelt, kui pildistatava pilk puhkas. Ja mina ka, nagu näha. Aga ma võin neid omale lubada.