eesti käsitöö laulupidu

8-11. novembril toimub traditsiooniline Mardilaat traditsiooniliselt Saku Suurhallis, Tallinnas.
Seekord hoiame pöialt Astrile ja Monikale, kes paljude käsitööliste seas esindavad ühiselt uusi tulijaid arhailisema käsitöö tegijatest. Eeldatavasti on edu ja kuulsus juba ees ootamas! Monikalt luu- ja nahkesemeid, Astrilt pronksspiraalidest prosse, nõeltehnikas talveks tarvilist vara jne. Kel vähegi võimalust, tasub laadakülastus kindlasti ette võtta.
Esimese pildi ilus on 100% Lossi Gildi ühispanust – Astri kaunist käsitööd näitab käemodell Lüüli, mida mina oma parima äranägemuse järgi pildistasin. Lisaks veel Krissu tehtud kannel. we make a good team all right.

Käi ja Koo 2012

Nagu alati tuleb ka see kevad teistmoodi. Väike armas käsitööliste ühing Lossi Gild on võtnud ette teha ajalugu. 12. mai, 2012 Heimtali käsitöö laadal toimub XVII käsitööpäevade raames esimene võistukudumine, nii kuis vanasti – käies.

Rõõm juba nii suurest vastukajast aga jälgime ka edasist asjade kulgu, sest enne ajaloolist sündmust plaanime Teid veel üllatada.

Stiilne plakat on tunnustatud plakatimeistri – Lüüli poolt, tänu kuulub veel ka Lauri Suurmaale ja Aivo Aiale.

Eesti käsitöö laulupidu

Palun lahkelt külastada täna alanud Mardilaata ja pimeda ja külma aja leevenduseks tunda huvi laia käsitööesemete valiku ja -tehnikate õpetamise vastu, mida pakub traditsiooniline TÜVKA esindusboks!
Ise olin pooleldi tubli ja suutsin valmis nõeluda 6 mütsi, millest kõikide puhul pidin pikalt kaaluma, kas ikka raatsin nad laadale viia või mitte. No vähemalt endale nii meeldib, mis ongi põhiline!

Samuti otsin omanikku kahele klaashelmestest keele, milles ühel on lisaks veel maapõletuskeraamikaga savihelmed ja pronksspiraalid vahele lükitud! Et sobiks hästi sellise muinasaegsema stiilse rõivastuse juurde. Oma tuutu pakendis on neil oht lausa keel alla viia.

Pronksspiraalid a.k.a. vaselised, millega läänemeresoomlased muinasajal oma pidurõivaid ehtisid kaunistavad ka minu õmmeldud linaseid, nahkse tallaga pätte, mis kahjuks küll minule on veidi suured (~nr 39) kuid loodan laadalt neile päris oma tuhkatriinu leida.

Ja helkurid! Vildist, linast, metallist ja helkurpaelast kokkupandud. Teisi selliseid ei leia.. vähemalt see aasta veel mitte.

ehe ehe

Teate muidugi, et käsitööaasta 2011 aastateemaks on ehe ehe?

Märkasin mina Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu (ERKL) üleskutset huvitavate ehete valmistamiseks: “Ehteks peame kõike, mida saab kanda lisandina rahva- või rahvuslike rõivaste juures. Ehe peab olema valmistatud kohalikust ja naturaalsest materjalist ning kandma sõnumit!”
What? No problem. Idee oli mul ammu juba küpse, kuskil aastast.. 2008, kui õppekava järgi oli meile etteähtud loengusari Eesti Rahva Muuseumi (ERM) fondiruumis Eesti rahvarõivastest. Ja mida me seal kõike nägime! Seal tasub ikka käia ja koguhoidjatele peavalu valmistada =P

Asjast. Teate neid Saaremaa naiste naljakaid tuttmütse? Nii veidrad, kui nad ka poleks, neist arenesid edasi hilisemal ajal palju uhkemad peaehted! Tutt kahanes järjest väiksemaks, kuni järele jäi vaid seda sümboliseeriv kolmnurga kujutis, asetatuna ringikujulise aluse peale. Valdavalt punastes toonides tikitud kettakese kaunistamiseks kasutati muidugi igat võimalikku poekraami sik-sak- ja kardpaeltest plastmassist (milline uhke materjal tol ajal!) piiprellide ja pärliteni välja. Nägid suhteliselt stiilsed välja seal muuseumis.
Jääb üle ainult imestada, kuidas selline väike jublakas naistel pea peal seisis.

Ja palun, ainest saaduna valmis peaehe. Materjalidest läksid käiku linane riie, puuvillane mustriline riie, liimiriie, niit, lõngad, klaaspärlid ja metallist nööp, tükk pappi. Lisaks veel juuste tooni peavõru, kuna lõua alla sidumine mind väga ei erutanud, samuti ka nt nahkpaelaga juustesse (libedate juuste pärast).
Valmistamine võttis aega kuskil ühe toreda päeva aga kandmisrõõmu jagub see-eest kindlasti kauemaks.