Taustainfoks nii palju, et õmblemisega pole ma kunagi sina peal olnud. Õmblusmasinad ja igasugune lõikemajandus ajab tavaliselt judinad peale. Mul lihtsalt puudub (ka isegi kodu-)õmblejatele omane mõtlemisvõime.
Sellest hoolimata tahtsin kunagi läbi närida nende mütside tegemise õpetuse. Kui see valmistamise traditsioon pärineb mitte eelmisest vaid vähemalt üleeelmisest sajandist, siis ei saa see kokkuõmblemise võte üle mõistuse keeruline olla.
Selgus, et:
-õpetused/seletused on olemas ja peale mõningast ragistamist selgus, et arusaadavad isegi mulle
-lõige on suhteliselt lihtne (kättesaadav raamatust I. Uus “Noppeid Kihnu näputööst”) ja nutikas
-parema tulemuse saavutamiseks on soovitatav õmmelda masina asemel käsitsi – jackpot
-kangamajandus on sõltuvust tekitav (seepärast tuli mul 2 mütsi)
ehk siis m.o.t.t. mulle endale
ps! Värvide sättimisel ei järginud Kihnus väljakujunenud traditsioone. Laenasin ainult lõiget. Sealsel rahval on kindlad reeglid, mis värve kuhu ja kelle mütsile panna.
grete ojamaa veebiportfoolio 