vaibaralli

valmis sain, napikas oli aga 100% oma viga ka, kuna terve sügis oli nende puuvillaste vaipadega aega mul. korralikke pilte ei jõudnudki väga teha nagu ka magada või süüa. peale öö otsa kudumist ja kantide õmblemist tundsin hommikul konkreetselt südapahatunnet ja mitmeid kordi oli vaja nõel käest panna, silmad kõvasti kinni pigistada ja loota, et see möödub.
sellised emotsioonid siis. järgmisel vabamal hetkel näitan ja kirjutan rohkem… asjast.